Odini kalmukünka saar Odensholm.

Kalkuleeri kuidas tahad, Osmussaarele jõudmiseks JA sealt tagasi saamiseks oleks meil tulnud 9 kuni 25 ülemäärast kilomeetrit jalgsi läbida. Isegi bussiga reisides pidanuks kodunt välja minema kell 7, ja kohal oleks olnud väga napilt enne laeva väljumist (kui me just ei tahtnud seal olla 3 tundi varem ehk kell 9, misjuhul tulnuks istuda bussi nr 146 Balti jaamas 5:55 ja hüpata Laimi peatusest bussile nr 15 Dirhami. Ei, oota: see buss ei sõida pühapäeval!). Hullem oli tagasiteega, sest pärast kella poolt viit ei lahkunud Dirhamist midagi enne järgmist päeva. Õnneks on mul sõpru, kes alati aitavad kastanid tulest välja. Aga me ju ei tea kui kaua miski autoga aega võtab, seega olime Dirhamis juba kell 11. Jõudeajal saime kive korjata, vees sulistada ja nõrkemiseni pildistada väga maalilist looduslikku rannikut.

 Odensholmi ehk Osmussaarele läksime Arabellaga. Osmussaare reiside uus kava on juba üleval ja vabu kohti veel on, saate minna! 

Enne meid läks teele paat Sleipnir, mis kuulus Dirhami vabatahtlikele merepäästjatele. Tema oli muidugi nimekohaselt kiire ning lõikas laineid kui nool. Aga sellevõrra ai Arabella peal nautida ilusat ilma ja laineid, mis meenutasid ameerika mägesid. Teekonna pikkus on ca 7 km ja sõit kestab tund ja 5 minutit

Giid Meigo ei raisanud saarele jõudes aega, tempokalt kõndisime piki Odensholmi keskteed järvesilmade, Odini kabeli, militaarrajatiste, kadunud külade ja siis tuletorni juurde, kus tegime söögipausi. Lihasööjad said mekkida lambasuppi, meie Eddyga aga oleme taimetoitlased. 

See on alati üks saarte probleem, neil lihtsalt POLE sulle midagi pakkuda, sest värske salat, juurviljad... kust sa neid võtad? Me üldse ei pahanda ja meil on alati nosimist kaasa varutud. Kuid, jäätist oli! Muidugi, ka saare 4 elanikul võib peale tulla ootamatu jäätiseisu, ja mandrile lähimasse poodi on 7 km üle mere... Saarel on ka 2 kaevu, mille vesi maitses sõbra sõnul "nagu Viimsi vesi!" ning palju välikempse, nii et põõsa taha pole kellelgi suurt asja, kui just kadakamarju ei otsi. 

 Pärast tuletorni sai üle vaadatud pankrannik, kust leidsime trilobiidi saba, ja seejärel ronisime kahuritorni sisse. Lõpuks vantsisime mööda lääneteed tagasi sadamase. Meigo pajatas tee peal palju huvitavaid lugusid, kuid ma jätan nende kuulamise teile endile. 

Taaskord tund merel hiidkülglainetes, mis paadi pardaid loksutas, ja olimegi tagai Dirhamis. Võimalik, et Osmussaarde minekuks saab ära rääkida ka sadamas peatuvaid purjekaid, aga kindlati tuleks ka neile selle eest vääriliselt tasuda. Saare sadamapoolses otas on võimalik telkida, kuid ujuda oleks parem läänerannal, kus mere sügavus ei tee nii järsku kukkumist - idapoolsel küljel mustendab paari tõmbe järel kõhu all 80m Läänemerd. Kui lähed sõbraga tülli ja auto jätab su sadamasse ( mida meiega ei juhtunud, sest Eddy), siis on kaks võimalust: jääda Dirhami öömajale, 90 euri eest, või kõndida 15 km Aulepasse, kus buss läheb pärast 9 õhtul... kuid uskuge mind, parem juba jääda öömajale. Pärast Osmussaare ringi ja 35 m majaka otsa ronimit jääte te maanteele vedelema nagu üks vaene kährik, mida tagasiteel märkasime. Osmussaar on ilus- Nii ilus, et tänagem õnne, et seal puudub peaaegu inimtegevus, kuigi on plaan (taas)rajada külake. Kuid mitte püsiasustuseks, vaid ajutise maakasutusõigusega. Muidu ei saa praegused püsiasukad lammaste ja veiste hooldamisest üldse puhata. Käige kindlasti ära.