Tere tulemast! Mina olen Eddy!

Mohni saarel
Tere. 

Mina olen Eddy. Olen pärit Incheonist, Lõuna-Koreast. Eestisse tulin 2 aastat tagasi. 

Selle aja jooksul olen koos oma perenaise Redfoxiga palju erinevates paikades ringi rännanud ja mulle tehti ettepanek, et võiksin hakata jagama lugusid, kuidas ma kuskile olen saanud, mida seal näeb, keda kohtab, ja erinevaid praktilisi näpunäiteid. Ja võibolla üht-teist veel. 

Mitmes paigas olen ka sehkendustesse sattunud, nii et alati ei kulge kõik väga sujuvalt. Aga ehk on minu kogemustest kasu kellegile, kes tahab seigelda, ent ei tea, kuidas.

Tere tulemast Eddy seiklustesse!


Karksi paisjärve ääres





Suurupi tuletorn

Suuremõisa sakste magamistoa kapp

Voronja Galerii

Samovarimaja Varnjas


 

Kommentaarid

Postita kommentaar

Populaarsed postitused sellest blogist

Odini kalmukünka saar Odensholm.

Kujutis
Kalkuleeri kuidas tahad, Osmussaarele jõudmiseks JA sealt tagasi saamiseks oleks meil tulnud 9 kuni 25 ülemäärast kilomeetrit jalgsi läbida. Isegi bussiga reisides pidanuks kodunt välja minema kell 7, ja kohal oleks olnud väga napilt enne laeva väljumist (kui me just ei tahtnud seal olla 3 tundi varem ehk kell 9, misjuhul tulnuks istuda bussi nr 146 Balti jaamas 5:55 ja hüpata Laimi peatusest bussile nr 15 Dirhami. Ei, oota: see buss ei sõida pühapäeval!). Hullem oli tagasiteega, sest pärast kella poolt viit ei lahkunud Dirhamist midagi enne järgmist päeva. Õnneks on mul sõpru, kes alati aitavad kastanid tulest välja. Aga me ju ei tea kui kaua miski autoga aega võtab, seega olime Dirhamis juba kell 11. Jõudeajal saime kive korjata, vees sulistada ja nõrkemiseni pildistada väga maalilist looduslikku rannikut.  Odensholmi ehk Osmussaarele läksime Arabellaga. Osmussaare reiside uus kava on juba üleval ja vabu kohti veel on, saate minna!  Enne meid läks teele paat Sleipnir, mis kuulus
Lisateave

Seiklus nr. 5. Rahvusromantika Ants Laikmaa moodi.

Kujutis
  Te ju teate seda väga-väga romantilist rookatusega villat, mille sissepääs on kaunistatud sammastega ja mis tundub varjavat salapärast ja meelikõditavat sisemust? Nii see tõesti on, ja tegu on kunstnik Ants Laikmaa enda kujundatud elamuga Taebla kandis, kus praegu asub majamuuseum ja külastuskeskus, korraldatakse teatrietendusi ja õpitubasid.  Jällegi on autoinimestel vaja vaid sõita kultuuripärandit tähistava sildini ja keerata (vasakule või paremale, oleneb, kummalt poolt tulla) Laikmaa teele. Bussiga tulijad aga võivad sattuda kimbatusse nagu mina, kuna Google´i kaardirakendus näitab maja asukohta endiselt valesti, juhatades täielikku padrikusse keset eikellegimaad natuke Taeblast edasi. Tegelikult on vaja maha tulla mitte Taeblas, vaid Laikmaa peatuses. Siis oletegi teeotsal.  Kuna meie eksisime ära ja kõndisime küll mööda Männi teed inimeste suvemajade vahel, küll mööda mättaid ja lõpuks mööda põldu metsa vahele valesti kaardile märgitud punkti otsides, siis pidi murutraktoriga
Lisateave

Seiklus nr. 4. Viiralti tamm.

Kujutis
Terve mu lapsepõlv Viljandis möödus seda puud nägemata. Kuid loodan, ta rõõmustab, et teda just tema pensionipõlves külastasin. Olin tol päeval väga nukras tujus ja põrutasin Viljandist välja, mõtlemata, kuhu lähen.  Aga Kohe, kui nägin puud keset põldu... Läksin lihtsalt istusin tema juurde ja nutsin. Rääkisin puule, kui koledaid asju mulle oli öeldud. Kuidas ma olin püüdnud kedagi aidata, ja tema oli mulle ainult haiget teinud. Kuidas ma tunnen, et mitte keegi ei usu mind. Kuidas ma tunnen, et mu sõbrad ei ole mu sõbrad.  Ja puu vastas mulle. Et ta on ka väsinud ja katki. Et ta tahab ka, et keegi mõistaks, kui raske on sadu aastaid vastu pidada, kui pead kogu aeg tugev olema. Sest sa oled ju tamm. Sa ei tohi kunagi murduda.  Aga mitte keegi ei ole nii tugev.  Tamm ütles mulle: kui oled kurb, tule siia. Ma ei aja sind kunagi ära. Ma ei karju su  peale ega pane sind kahtlema, kas sa oled piisavalt hea. Sõbrad, kes panevad sind süüdi tundma, et sul on tunded ja sa karjatad valu tundes,
Lisateave